Sisu
Kirjutamine on rohkem kui vaimne protsess; see on ka füüsiline protsess. Olenemata sellest, kas kirjutate käsitsi või arvutisse, on kirjalikult vaja spetsiifilisi visuaalseid, kombatavusi ja kinesteetilisi oskusi. Erinevad oskused, mis on seotud käsitsikirjutusega, mitte aga tüpiseerimisega, nõuavad erinevaid kognitiivseid võimeid ja põhjustavad erinevaid kompositsioone.
Kas õpilased kirjutavad käsitsi paremini kui arvutis? (Jupiterimages / Photos.com / Getty Images)
Laterality
Käsitsi kirjutamisel kasutab kirjanik peamiselt oma domineerivat kätt, kuigi mitte-domineeriv käsi aitab lehekülje ümberpaigutamisel kirjalikult. Kirjutamisel kasutab kirjanik mõlemat kätt peaaegu võrdselt. Kuna keeleoskus on keskendatud aju poolkeral, võimaldab käekiri aju keskenduda oma keelekeskustele. Kirjutamine nõuab mõlema poolkera töötamist keeleliste ülesannete täitmiseks.
Kirjutamise kiirus
Kirjutaja, kes valdab nii käsitsit kui ka kirjutamist, suudab arvutis kirjutada palju kiiremini kui käsitsi. Käsitsikirja aeglasem kiirus annab kirjanikule rohkem aega oma lausete mõtlemiseks, nagu ta kirjutab. Käsitsi kirjutamine võimaldab ka rohkem aega selle kirjutamiseks, mida olete kirjutanud.
Visuaalne tähelepanu
Käsitsikirjas keskendutakse ühele kohale (tähtede moodustamine), kirjutamisel keskendutakse kahele kohale (klaviatuur ja ekraan). Nii et trükkimine nõuab aju keskendumist kahele erinevale füüsilisele ruumile, samas kui käekiri keskendub aju tähelepanu füüsilisele asukohale. Kirjutamisel peab kirjaniku tähelepanu pidevalt tulema kahe erineva ruumi vahel. Käsitsi kirjutamisel võib see pidevalt ühele kohale keskenduda.
Kirjutamine
Käsitsikiri nõuab, et kirjanik looks konkreetse kirjaformaadi; trükkimine nõuab ainult seda, et see leidaks klaviatuuril oleva kirja. Tähtede kujundamine aitab teil kirjade äratundmist õppida. Kirjutamisel on kirjanik oma kirjalikult füüsiliselt kaugemal; kirjaniku ja kirjade vahel puudub füüsiline ühendus, nagu on käsitsikirjas. Meedia-uurija Daniel Chandleri sõnul on selline lahkumine üks põhjus, miks paljud kirjanduskirjanikud eelistasid käsitsi kirjutada, eriti need, kes mõtlevad kirjutamisprotsessist avastusena ja ei plaani kogu koostist ette.