Sisu
Prantsusmaad tuntakse kogu maailmas kui kokakunsti ikooni. Prantsuse toitu nimetatakse "Haute Cuisine" või "Haute Cuisine" ning enamik Prantsuse restorane väljaspool riiki on kuulus oma elegantsi, kõrgete hindade ja peenete roogade poolest. Tõde on see, et Prantsuse köök on mõeldud kõigile. Paljud traditsioonilised toidud ja retseptid pärinevad sellest, mida talupidajad ja talupojad said. Prantsuse köögi tõeline hindamine tähendab koostisosade põhikvaliteedi hindamist, olenemata sellest, kui lihtne see on.
Leib
Leib on prantslaste eluline veri; eine ei ole täielik ilma baguette'ita. Prantsusmaal tuntakse neid kui "valu". Valgest ja pehmest interjöörist täidlastest leibadest on saanud Prantsusmaa ja selle kulinaarse kultuuri sümboolne pilt. Hommikusöögiks süüakse baguette singi ja võiga; lõunasöögi ajal sooja või külma võileivana Brie juustust ja sinkist, vorstist ja paprikast, tuunikala ja parmesanist ning paljudest teistest klassikalistest prantsuse maitsetest; ja alati õhtusöögi ajal, puhas. Lisaks baguette'ile ja "demi-baguette'ile" (pool väiksusest) kuuluvad muudesse traditsioonilistesse prantsuse leibadesse ka talupoegade ümmargused leivad, mida nimetatakse "pulgadeks", mida pakuti enne baguette Prantsuse "boulangeries" (pagaritöökodades).
Juust
Sümboolika nimel baguette'iga võistlemine on prantsuse juustu kultuur. Juustu tarbitakse Prantsusmaal nii avalikult, et seda pakutakse tavaliselt pärast sööki omal käel. Seda süüakse kõige sagedamini üksi, mitte roa osana. Prantslased söövad juustu leiva, puuvilja või kuivatatud liha ja meega. See toimib eelroa ja magustoiduna. Populaarsete prantsuse juustude hulka kuulub Ble, pehme lehmapiimajuust Ile de France'i piirkonnast; Camembert, Normandiast; Gruyere; Roquefort; ja kitsejuust, tuntud kui "chevre".
Liha
Prantsusmaa kõige levinumate liha-eelroogade hulka kuulub vinnutatud kuivvorst, mida tuntakse kui "saucisson sec"; hanemaksa pasteet, tuntud kui "foie gras"; verivorst, mida nimetatakse "boudin noir"; jahvatatud liha ja vürtsikas pasta, mis on jahutatud leivas või pannil, mida nimetatakse pasteediks; ja muidugi võis, veinis, küüslaugus ja ürtides keedetud teod, mida klassikaliselt nimetatakse "escargotiks". Alustuseks on traditsioonilises Prantsuse köögis lambaliha, veiseliha, kana ja muu kodulinnuliha, sealiha ja part ning lõuna- ja põhjapiirkonnas mitmesugused mereannid. Röstitud part, "boeuf Bourgignon", "coq au vin" ja "cassoulet" (valged oad ja lihahautis) kuuluvad vanimate ja tuntumate klassikaliste prantsuse roogade hulka.
Magustoidud
Nagu kõik teised kulinaariažanrid, on ka prantslased tuntud oma maiustuste ja magustoitude poolest. "Crème brûlée" (kõrbenud koor) on ikooniline komm, mida leidub paljudes restoranides, näiteks krepid ja šokolaadivahud. Teiste magustoitude hulka kuuluvad erinevad puuvilja- ja šokolaaditortid, šokolaaditäidisega sarvesaiad ("pain au chocolate") ja "macarons", mis on küpsised, mis on täidetud gurmee beseega.
Joogid
Prantsusmaa on tuntud oma veini- ja šampanjatootmise poolest ning paljud prantslased joovad päevas lõuna- või õhtusöögiks klaasi veini. Piim on laste seas tavaline jook, nagu ka soodad. Traditsiooniliste prantsuse jookide kaubamärkide hulka kuuluvad Perrier (gaseeritud vesi) ja Orangina (apelsinimahlaga sooda). Prantsusmaa on ka kohvikultuur, kuna paljudel prantslastel on hommikul ja ka pärast õhtusööki väike espresso. Kapuccinod ja piimaga kohv on samuti populaarsed joogid.