Sisu
Rakuline hingamine on protsess, mille käigus rakud lagundavad suhkru- ja rasvamolekulid ning muundavad nende reaktsioonide poolt vabanenud energia teiseks vormiks, nii et see on kergesti kättesaadav teiste rakkude funktsioonide varustamiseks. Rakuline hingamine loob kaks peamist kõrvalprodukti või -jäätmeid, kuigi mõnel juhul võib see luua ka kolmanda kõrvalprodukti.
Süsinikdioksiid
Kõige olulisem raku hingamise käigus tekkinud jääk on süsinikdioksiid. Iga glükoosi molekul, mis on üks levinumaid lihtsaid suhkruid, toodab aeroobse hingamise ajal kuut süsinikdioksiidi molekuli (st raku hingamine hõlmab hapnikku). Süsinikdioksiid hajutatakse rakumembraani kaudu vereringesse, kus see kantakse tagasi kopsudesse ja vabastatakse selle lõppemisel.
Vesi
Vesi on veel üks rakulise hingamise kõrvalprodukt. Glükoosimolekuli lagunemine aeroobse hingamise kaudu tekitab kuus vett. Erinevalt süsinikdioksiidist ei ole vesi siiski eriravi vajav jäätmed, sest rakud ja veri koosnevad peamiselt veest.
Piimhape
Rakud võivad koguda energiat ka glükoosist ilma hapniku kasutamiseta protsessi kaudu, mida nimetatakse fermentatsiooniks või anaeroobseks hingamiseks. Lihased tuginevad sellele protsessile eriti pingelise treeningu algfaasis, näiteks kui töötate. Selle protsessi käigus laguneb glükoos energia saamiseks ja kaks orgaanilise ühendi molekuli, mida nimetatakse püruvaadiks, mis seejärel keemiliselt muudetakse laktaadiks. Laktaadi liia kandub järk-järgult vereringesse maksa, kus see muundatakse uuesti püruvaadiks. Fermentatsiooniprotsess, mis toimub lihasrakkudes jooksmise ajal, on mõnes mõttes sarnane alkohoolse kääritamise protsessiga. Pärm metaboliseerib hapniku puudumisel suhkrut; lihasrakud vabastavad laktaadi jäägina ja pärm vabastab etanooli alkoholi.