Sisu
Antropoloogia on kultuuride, traditsioonide, päritolu, käitumise ja inimühiskonna uurimine. Antropoloogia põhiküsimused on inimese päritolu: kuidas me areneme ja areneme oma praeguseni; kust emotsioonid tulevad ja miks me neid tunneme; kuidas me suhtleme keskkonnaga ja miks usume religioonidesse. Antropoloogia püüab neile küsimustele vastata vaatluste ja eksperimenteerimise teel.
Bioloogiline antropoloogia
Bioloogiline antropoloogia keskendub kahele põhimõttelisele mõistele: inimese evolutsioon ja sotsiaalne suhtlus. Et teada saada, kuidas inimesed varasematest eluvormidest arenesid, uurib see antropoloogia haru nende lähimaid sugulasi: primaate. Primaatide hulka kuuluvad inimesed, šimpansid, ahvid ja leemurid. Nende käitumist uuritakse vaatluse teel. Meie esivanemate fossiile kasutatakse bioloogilises antropoloogias ka eelajalooliste inimeste füüsiliste sarnasuste uurimiseks ning need on näidanud, et esimesed inimesed ilmusid Aafrikas.
Kultuuriantropoloogia
Sõna kultuur võib viidata väga erinevatele teemadele, nagu kirjandus, kunst, muusika, köök ja traditsioonid. Kultuuriantropoloogide jaoks on kultuur õpitud inimkäitumiste kogum.
Selle antropoloogia haru seisukohast nähakse kultuuri inimese ellujäämise väga olulise tegurina, see on pidevalt muutuv ja kergesti kaduv, kuna see eksisteerib ainult vaimse konstruktsioonina. Arhitektuur, tseremooniad ja traditsioonid on ainult kultuuri, mitte kultuuri enda tooted, mis eksisteerivad ainult ideena või mõttena inimese meeles. Kultuuriantropoloogia tunnistab kultuuri kolme põhikihti: rahvuslikkus, subkultuur ja universaalsed tegurid.
Keeleline antropoloogia
Lingvistiline antropoloogia on keele uurimine inimühiskonnas ja kultuuris nii minevikus kui ka praegu. Keele uurimise üldist valdkonda nimetatakse lingvistikaks, mis on antropoloogiline lähenemine keelele, mis keskendub selle kasutamisele ja arengule ning keelega kaasnevale sotsiaalsele ja kultuurilisele taustale. Keele antropoloogid uurivad ka viise, kuidas inimesed keele kaudu omavahel läbi räägivad, räägivad ja võistlevad.
Sotsiaalantropoloogia
Sotsiaalantropoloogia uurib inimühiskondade erinevaid kultuure maailmas ja kõiki sotsiaalseid protsesse. Järelikult on selle uurimisvaldkond väga lai, kuna kogu inimtegevust, samuti kõiki sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi peetakse uurimisobjektiks. Sotsiaalantropoloogia rõhutab välitöid, erinevate kultuuride ja ühiskonna võrdlusi ning terviklikke vaatenurki.