Sisu
Vahemeret ümbritseb 20 riiki, ümbritsevates piirkondades elab üle 400 miljoni inimese. Kõiki Vahemere piirkonna loomi ohustavad tõsised ohud mitmel põhjusel. See hõlmab ülepüüki ja lugematute kalade surma tahtmatu kalapüügi tõttu, mis hõlmab ka vaalasid ja delfiine. Lisaks vastutab selles piirkonnas inimtegevus loomade kokkupõrke eest laevadega, elupaikade hävitamise, mürasaaste ning plasti ja kemikaalide põhjustatud reostuse eest.
Tülikilpkonnad
Harilik kilpkonn on Vahemerel kõige tavalisem lihasööja kilpkonn. Chelonia perekonna üks suuremaid merikilpkonni, punakaspruun metsaraie, kannab oma kestal rohkem määrduvaid organisme, näiteks sookure, kui teised merikilpkonnad. Teadaolevalt on siirdunud tülikilpkonnad teinud kõige pikemaid reise kõigist merikilpkonnaliikidest. See omadus pani neid kogu maailmas kalastusvõrkudes tahtmatult kinni püüdma.
Haid ja kiired
Vahemerel leidub mitmesuguseid haide ja kiirte liike. Siia kuuluvad näivhai (Isurus oxyrinchus), Sardiinia hai (Lamna nasus), hiid-kuradikiir (Mobula mobular) ja Malta kiir (Leucoraja melitensis). Suur valge haid (Carcharodon carcharias) on aga üks 30 hai- ja kiireliigist, keda võib väljasuremisohus hoida, vahendab National Geographic veebileht.
Merilõvi
Kasukahüljes (Monachus monachus), tuntud ka kui Vahemere munkhüljes, on üks haruldasemaid loomi maailmas. Hülgel on ühtlane pruun korpus kollakasvalge alaküljega. Looma nimi tuleneb asjaolust, et tema värvus sarnaneb munga värviga. Merilõvid kaaluvad kuni 180 kg, elavad 20–30 aastat ning toituvad kaheksajalast, molluskitest ja kaladest. Merilõvi on kõige ohustatum harilike hüljeste liik, kellel on maailmas vähem kui 400 jäänust, teatab Maailma Looduse Föderatsioon.
Vaalad ja delfiinid
Vahemerel leidub umbes 20 erinevat vaala- ja delfiiniliiki, kaheksa liiki on alale omased. Nende hulka kuuluvad kašelott, orka, tursiop delfiin ja harilik delfiin. Viimast, mida peetakse juba Vahemere kõige levinumaks delfiiniliigiks, ähvardab nüüd väljasuremine, teatatakse veebisaidil Whales and Dolphins Conservation Society.
Merekalad
Vahemerest leitud merekalade hulka kuuluvad kaubanduslikud liigid, näiteks meriahven (Dicentrarchus labrax), merluus (Merluccius merluccius), harilik tuun (Thunnus thynnus) ja tõeline rähn (Epinephelus marginatus). Kõiki neid kalu ähvardab aga väljasuremine, seisab Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu veebisaidil. Vahemerel on üle 40 merekalaliigi, mis võivad lähiaastatel kaduda, samuti ähvardas kaduda 12 kondiliigi liiki.
Kerakala
Mürgine puhmakala (Lagocephalus sceleratus) on üks enam kui 900 kummalise kalaliigist, mis on viimastel aastakümnetel Vahemere idaosa rannikupiirkondades avastatud. Physorgi veebisaidi andmetel muudab invasioon kogu toiduahelat. Suessi kanali valmimine 1869. aastal lõi koridori, mis võimaldas eksootiliste liikide levikut Vahemerele. Nende liikide mõju tuntakse kui bioloogilist saastumist.