Sisu
Helsingi leping on deklaratsioon, mille võttis 1975. aastal vastu 35 suveräänset riiki. Deklaratsioon keskendus kommunistlike valitsuste ja Lääne-maailma suhete parandamisele, et vähendada külma sõja pingeid.
Päritolu
Helsingi leping oli Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi lõppakt. Konverents toimus Soome pealinnas juulis ja augustis 1975.
Muud nimed
See leping on üldiselt paremini tuntud kui Helsingi leping. Muud levinud nimed on Helsingi lõppakt ja Helsingi deklaratsioon.
Liikmesriigid
Kolmkümmend viis riiki allkirjastasid lepingu 1. augustil 1975. Allakirjutanuteks olid Ameerika Ühendriigid, Kanada ja kõik Euroopa riigid, välja arvatud Albaania ja Andorra (kelle riigipead puudusid).
Mõju piiridele
Leping kinnitas Euroopa riigipiire, nagu need olid II maailmasõja lõpus. Seda toimingut peeti Nõukogude Liidu diplomaatiliseks võitjaks, kuna see oli ametlik tunnustamine Eesti, Läti ja Leedu nõukogude ülevõtmisest.
Mõju inimõigustele
Oluline osa Helsingi lepingust oli osalevate riikide üksmeel inimõiguste, rahvusvahelise õiguse järgimise ja konfliktide rahumeelse lahendamise edendamisel. Seda kõike peeti Nõukogude Liidu poolt Lääne-sõjajärgsete piiride tunnustamise eest tehtud kontsessiooniks.