Sisu
Nagu enamik koralle, arenevad aju korallid soolases veekeskkonnas üle maailma ja on olulised nende mereelupaikade bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt, mis asuvad teistest organismidest sõltuvalt. Need elupaigad sõltuvad ellujäämiseks hästi kontrollitud tasakaalust.
Brain Coral
Aju korallid pärinevad suurest korallide perekonnast Cnidarianide ääres, mis sisaldab meduusaid ja anemone. Korall-aju koosneb polüüpide kolooniatest, mis sekreteerivad kaltsiumkarbonaadi jäika väliskonstruktsiooni ja moodustavad seega korallriffe. Selline korall on nende riffide üks peamisi kujundajaid. Selle nimi pärineb selle struktuuri soonest, mis meenutab loomade aju.
Asukoht
Aju korallid elavad enamikus maailma ookeanides. Kuna nad arenevad, on need korallid leiduvad riffide hulgas. Eriti suurim korallrahude süsteem, mis on suurim korallrahude süsteem Austraalia kirde rannikul, mille pindala on 344 400 ruutkilomeetrit, sisaldab kõige jõulisemat korall-aju. See korall on levinud ka Indo-Vaikse ookeani, Kariibi mere ja Fidži ümbruses.
Keskkond
Aju-korall meeldib elada soojas, madalas keskkonnas sügavusel 1 kuni 30 m veepinnast allpool. Need ookeani piirkonnad on enamasti avamere riffid, mis on suurte rannikute lähedal.
Korallide elupaigad
Korall-aju on ka teiste mereorganismide jaoks oluline elupaik. Nende korallide hulgas elavad näiteks vetikad ja merisiilid. Vastutasuks võib korall saada toitaineid jäätmetest, fotosünteetilistest vetikatest saadavat energiat või kaitset väikeste olendite eest, mis võivad seda kahjustada. Lisaks on mere bioloogiline mitmekesisus, mida reefikeskkond loob, üks maailma rikkamaid.
Elupaikade ohud
Aju-korallide elupaiku ohustab sageli kalatööstus, mis hävitab ookeani põranda põhja ja hävitab suure osa keskkonnast, millest need korallid ja muud organismid sõltuvad. Rannajoonte läheduses tekkinud muda, kemikaalid ja prügilad ohustavad ka korall-aju elupaiku.