Sisu
Normatiivne eetika on üks filosoofia valdkonna kolmest peamisest õppevaldkonnast. Filosoofia hõlmab inimkäitumise õige ja vale uurimist. Teised olulised lähenemisviisid filosoofiale hõlmavad meteetilist lähenemist, mis käsitleb eetiliste põhimõtete ja nende päritolu uurimist, samuti rakendatud eetilist lähenemist, mis uurib selliste kaasaegsete sotsiaalsete küsimuste nagu abordi vigu ja õigsust.
Normatiivne eetika
Normatiivne eetika hõlmab moraalse standardi kasutamist käitumise liigitamiseks õigeks ja valeks. Näiteks võib moraalne norm olla pöidla reegel: teha teistele seda, mida oleksite ise teinud. Seda standardit kasutades järeldab inimene, et ta ei peaks oma naabri vara varastama, sest ta ei tahaks, et tema naaber varastaks tema vara. Samamoodi on ka teisi moraalseid norme kui voorusi ja kohustust, mis annavad eetilise käitumise juhendi.
Tolli teooria
Kohustus on moraalne standard, mis on aluseks mitmetele filosoofilistele teooriatele normatiivses eetikas. Need teooriad, mida nimetatakse ka deontoloogilisteks teooriateks, põhinevad eeldusel, et meil on teatud kohustused inimestena ja et me peame tegutsema vastavalt, olenemata meie tegevuse tagajärgedest. Näiteks on vanematel kohustus toita ja riietada oma lapsi ning nad peaksid seda kohustust austama, isegi kui see tähendab suuremaid kulutusi.
Õiguste teooria
Õigusteooria on lähenemisviis kohustuslikule eetikale. Briti filosoof John Locke on seotud selle teooriaga. Ta laiendas seisukohta, et loodusseadused nõuavad, et me ei kahjustaks teiste isikute põhiõigusi seoses elu, vabaduse või tervisega, samuti nende vara. Need õigused on loomulikud õigused, mis on antud kõigile inimestele Jumala poolt vastavalt Locke'ile. Sellised õigused kehtivad ka kogu maailmas ja on võõrandamatud, nii et neid ei saa üksikisikust eraldada.
Kategooriline imperatiiv
Saksa filosoof Immanuel Kant esitas uue lähenemisviisi, mis põhineb filosoofia kohustusel, mida ta nimetas "kategooriliseks imperatiiviks". Kriitiline kohustus on moraalne kohustus, mis juhib kohustust ja teeb absoluutselt vajalikke meetmeid. Moraalse imperatiivi näide on kohtlemine inimestega, mitte lõppu. Seda põhimõtet rakendades ei tohiks inimene auto oma naabrist varastada, kuna auto varastamine tähendab, et ta kohtleb naabrit oma eesmärgi saavutamiseks, milleks on auto kasutamine.