Sisu
Kuigi seened ja taimed on sarnased organismid, vajavad erinevused organismide klassifitseerimist kahte eraldi kuningriiki. Plantae- ja seeneriikides on miljoneid liike, kes elavad erinevates ökosüsteemides, erineva elutsükli ja füüsikaliste omadustega. Erinevused määratletakse iga kuningriigi bioloogilise koostise ja eripära järgi.
Rakuseinad
Seente rakuseinad sisaldavad kitiini, taimede rakuseinad koosnevad aga enamasti tselluloosist. Kitiin on poolläbipaistev glükoosi derivaat, mis on modifitseerimata kujul jäik, muutes selle rakuseinte jaoks ideaalseks aineks. Tselluloos on lahustumatu orgaaniline ühend, millel on kõrge tõmbetugevus, mis tähendab, et see suudab enne suvalises suunas tõmbamist taluda suurt stressi.
Toidu loomine
Taimed suudavad ise luua toidu- ja energiaallikaid, seened aga mitte. Fotosünteesi kaudu kasutavad taimed toidu loomiseks süsinikdioksiidi, päikesevalgust ja vett, nii et neist saavad ökosüsteemi toiduahelas kasutatavad energiaallikad. Seened ei suuda keskkonna kemikaalidest toitu luua. Selle asemel lõhustab seen tema elupaika sattunud aine. Mõned seentüübid on parasiitsed, toituvad peremeesorganismist.
paljunemine
Taimed ja seened paljunevad ka erineval viisil. Mõned taimed toodavad seemneid paljunemise jätkamiseks. Mõne taimeliigi seemnetes on kleepuv aine, et nad saaksid inimeste ja loomade külge kinni jääda, mis neid levitab; muud taime seemned võivad olla kerged ja aerodünaamilised, et liikuda tuule suunas. Õistaimed paljunevad, kui õietolm kandub isasest tolmukast õie naisorganisse (nn pistik) või mõnele teisele lillele. Seened paljunevad eoste tootmise kaudu, mis on kaitsekatte väikesed rakud ja muutuvad uuteks seenteks.
Struktuurilised erinevused
Taimedel ja seentel on mullaga kinnitumise struktuur erinev. Taimedes kasutatakse juurte süsteemi, mis on mullaga omavahel ühendatud. Seentel on ainult hõõgniidid, mis kinnituvad peremeesorganismile, näiteks puule, teisele taimele või mullale.