Sisu
- Tunnetus
- Eneseregulatsioon
- Moraalne areng
- Füüsiline kasv
- Isiksuse areng ja sooline sotsialiseerumine
- Areng peresuhete kaudu
- Emotsionaalne areng
Varajane lapsepõlv, mida tavaliselt määratletakse eelkoolieas või vanus kolm kuni viis aastat, on lapse arengu oluline ja selge etapp. Üldine konsensus on, et bioloogilistel, kognitiivsetel, sotsiaalsetel ja emotsionaalsetel protsessidel on laste küpsemisel märkimisväärne roll. Psühholoogid ja filosoofid on ajalooliselt propageerinud erinevaid vaatenurki laste olemuse suhtes, kuid üldiselt nõustuvad nad allpool toodud varase lapse arengu omadustega.
Tunnetus
Kõigist kehaosadest kasvab aju varases lapsepõlves kõige enam, põhjustades dramaatilisi muutusi kognitiivses arengus. Näiteks laste mälu edeneb märkimisväärselt pärast varajast lapsepõlve. Lapsed mäletavad palju teavet!
Teiseks õpivad lapsed sõnade ja piltide abil oma igapäevase eluga seotud mõtteid ja ideid väljendama. Psühholoog Jean Piaget illustreerib kõige paremini seda, mida lapsed selles etapis mõistavad ja millest nad aru ei saa. Nad ei suuda eristada oma vaatenurka teiste inimeste vaatenurgast. Kuid enamik psühholooge mõistab, et kõigil võivad olla viieaastaselt valed uskumused.
Eneseregulatsioon
Lapsed õpivad eneseregulatsiooni ja käitumise juhtimist ilma abita. Näiteks seksuaalsuse, lapsepõlve või perioodi jooksul, mille Sigmund Freud määratles fallilise faasina, on aeg, mil lapsed keskenduvad naudingule oma suguelunditele. Pärast vanemate ja teiste sõimu nad õpivad avalikus kohas mängimise lõpetama.
Moraalne areng
Lapsed hakkavad moraalse arengu osas edu saavutama. See on seotud vanemate sisendatud väärtustega. Varasest lapsepõlvest möödudes on lastel võimalik arendada omaenda õiget ja valet tunnet.
Füüsiline kasv
Nende kasvamiseks peavad lapsed oma füüsilised vajadused rahuldama. Lapsepõlves vajavad nad palju und. Enamik lapsi suudab öö läbi magades ja päeval uinates piisavalt puhata. Samuti peavad nad saama õigeaegselt vaktsineerimisi, õiget ja toitvat toitu ning liikuma tervisliku elu saamiseks. Motoorika paraneb varases lapsepõlves dramaatiliselt, kui need vajadused on täidetud.
Laste mängides arendavad nad oskusi tegeleda paljude füüsiliste tegevustega, alates pallimängudest kuni tantsimise ja võimlemiseni.
Isiksuse areng ja sooline sotsialiseerumine
Lapse sotsiaalne maailm mõjutab tema isiksuse arengut ja sihipärast käitumist. Varasest lapsepõlvest kaugemale jõudnud staadiumis antakse neile suurem vastutus. Erik Eriksoni psühhoanalüütilise teooria kohaselt on nad initsiatiiv versus süü staadiumis. Kui nad ei pea vastutuse võtmise ees seisma, kogevad nad tõenäoliselt ärevust ja süütunnet.
Lapsed suhtlevad poisi või tüdruku jaoks sobivates soorollides ja kultuurilises käitumises. Varases lapsepõlves eelistavad nad üldiselt mängida samasoolistes rühmades. See on aeg, mil nad õpivad, mida tähendavad "roosa" ja "sinine". Tavaliselt modelleerivad nad oma käitumist lähtuvalt sinuga samast soost isakujust.
Areng peresuhete kaudu
Peresuhetel on laste arengus ülioluline roll. Vanema ja lapse suhe on üks suurimaid individuaalseid mõjusid lapse enesehinnangule ja enesekontrollitundele. Vanemlik autoriteet on parim. Lapsed arenevad selles etapis kiiresti keeles. Vanemate loodud keskkonnatüüp võib määratleda kirjaoskuse aluse, kui kasutatakse tõhusaid raamatuid ja sõnalisi harjutusi.
Emotsionaalne areng
Koolieelikud oskavad üha enam arutada oma ja teiste emotsioone. Nad saavad aru, et inimesed suudavad samale sündmusele reageerida erinevate emotsioonidega. Selles staadiumis lastel võib tekkida isegi selline empaatia, mis võimaldab neil mõista ja reageerida sõbra kurbusele.