Sisu
Koskedes on tohutult potentsiaalset energiat, nii et need on hüdroelektrijaamade aluseks. Juga võib tuleneda kas kosest või lihtsalt ojast, mis voolab reljeefi muutuste tõttu allapoole. Hüdroelektrijaamad suunavad selle potentsiaalse energia, sundides vett liikuma tohutute veerataste kaudu, mis on ühendatud generaatori turbiinidega. Saadud energiat saab arvutada kõrguse ja veevoolu järgi.
Samm 1
Koguge vajalikud andmed. On vaja teada võrgu languse kõrgust ja voolu.
Netokõrguse kõrgus on kaugus joa alguspunktist veerattani. Seda väärtust moonutavad tavaliselt vooluhälbed ja pöörded ning hõõrdetegur. Hinnangulise netokõrguse saamiseks võib neid moonutusi tähelepanuta jätta. Tavaliselt mõõdetakse seda meetrites või jalgades.
Vool on vee maht, mis ajaühikus liigub üle veeratta. Tavaliselt mõõdetakse seda liitrites sekundis, kuupmeetrites sekundis või kuupmeetrites sekundis.
2. samm
Korrutage netokukkumiskõrgus meetrites vooluga liitrites sekundis ja 9,81, mis on gravitatsiooni kiirendus meetrites sekundis. Selle tulemuseks on hüdrauliline võimsus vattides. Näiteks kui neto languskõrgus oleks 20 meetrit voolukiirusega 25 liitrit sekundis, siis hüdrauliline võimsus oleks 20 korda 25 korda 9,81 ehk 4 905 vatti.
Kui kasutate mõõtmist meetrites jalgades, siis teisendab valem teisenduse arvutamiseks. Sellisel juhul korrutatakse hüdraulilise võimsuse arvutamiseks vattides puhas languse kõrgus jalgades vooluga kuupmeetrites sekundis ja korrutustegur 84,6.
3. samm
Korrutage hüdrauliline võimsus seadme tõhususe indeksiga, mis on teie spetsifikatsioonides tavaliselt märgitud protsendina. Selles näites jagaksite selle arvu kümnendkohaks (0,6), kui teie efektiivsus oleks 60%, jagades selle arvu 100-ga. Seejärel korrutage hüdrauliline võimsus 4 905 vatti leitud arvuga, et saada tulemus 2943 vatti.