Sisu
Tamm on üks Põhja-Ameerikas kõige levinumaid lehtpuid. Põhja-Ameerikas on umbes 70 sorti tammepuust, mis kasvavad kuni puu kõrguseni. Tammid on tavaliselt identifitseeritud vastavalt koore, lehtede ja seemnete kõrgusele, elupaigale, geograafilisele asukohale ja omadustele. Lehe, ribi, väiksema pinna ja värvi marginaal langedes annavad vihjeid tamme identifitseerimiseks.
Lõuna-tammed
Tammivett (Quercus nigra), mida nimetatakse ka täpiliseks tammeks, on väike spaatlikujuline leht, mille pikkus on umbes 3 tolli. Lehed jäävad roheliseks kuni sügiseni, mis toimub talve keskel. Kalkuni tamme (Q. laevis) lehed sisaldavad 3-5 kitsast lobulit, millel on 1-3 hambaotsade harjaste. Lõuna-punase tammega (P. falcata) on kellakujulised lehed, 3-7 sügavat saba ja kitsam keskjoon. Lehedel on ka harjased nõuanded.
Medium Lawn Oaks
Blackjacki (P. marilandica) lehed on veidi kolmnurksed, neil on pruunikas ja karvane alumine pind ning nad võivad kasvada kuni 7 cm pikkused. Tammeposti lehed (Q. stellata) sarnanevad Malta ristiga. Heledat tumedat rohelist värvi, neil tammepuudel on krobeline ülemine pind ja madalam hall-roheline ning tähekujulised harjased.
Northern Oaks
Viie kuni seitsme viigimarjas tamme (P. palustris) lehed on sügisel pragunenud, teravad ja rubiinpunase värvusega. Valge tamme (P. alba) lehtedel on 7-9 lobes ja siledad servad. Sügisel muutuvad lehed punase veini värviks ja muutuvad seejärel mitmeks pruuniks. Tammepistikul (Q. ellipsoidallis) on tumeda rohelised lehed, mis muidu meenutavad tammepuust. Scarlet tamm (P. coccinea) sisaldab õrnaid lehti, millel on kollane tsentraalne veen. Sügislehed näevad punast punast.
Täiendavad tammed
Tammplaat (Q. imbricaria) kasvab niisketes nõlvades erinevatel laiuskraadidel. Lehed on pikad ja kitsad ning siledad. Puu nimi tuleneb lehtedest, mille kuju meenutab vanu ümaraid plaate. Lubjakivi pinnaga alad asuvad tammikinkapiinil (Q. muehlenbergii). Lehed meenutavad kergelt hammastatud pisarat - kitsas ülaosas, laiema poole aluse suunas ja osutas otsale.