Sisu
Suulised ja kirjalikud argumendid peavad olema veenvad. Enne argumenti vastuvõtmist peab avalikkus mõistma, kes väidab, või retoorikat. Kreeka filosoof Aristoteles jagas retoorika kolmeks eri kategooriaks: eetos, logod ja patos. Aristoteles on sündinud aastal 384 eKr Estagiras, Traakia rannikul. Tema noorukieas saadeti ta Ateenasse, kus ta oli Platoni õpilane. Kui ta hakkas rääkima, keskendus Aristoteles oma subjektiivsele retoorikale.
Ethos
Ethos või argumendi eetiline kaebus kujutab endast usaldusväärsust. Isikut, kes esitab argumendid, peab usaldama ja austama spetsialistina, kellel on teadmised arutatava teema kohta. See isik peaks avalikkusele selgeks tegema oma terviklikkust ja autoriteeti selles küsimuses.
Eetose selgitamine
"Ethos" on kreeka termin "iseloom", see edastab sõnumi tooni ja stiili, samas kui autor või kõneleja viitab erinevatele vaatenurkadele ja arvamustele. Seda iseloomu võib mõjutada ka argumenteeriva maine mainekus, kes on minevikust sõltumatu.
Logod
Logos viitab mõnele intellektile pöördumisele ja on "argumentatiivse loogika" üldine tähendus. Akadeemilised argumendid põhinevad logodel. Kõikide positsioonide toetamiseks on vaja loogilisi loogilisi ühendusi.
Logode selgitamine
"Logod" on kreeka sõna "loogika" jaoks. Ta veenab läbi mõtlemise, sealhulgas deduktiivse ja induktiivse mõtlemise. Arutelule on võtmetähtsusega arvamuse liitmine.
Pathos
Pathos on seotud emotsioonidega ning ka publikule kaastunnet ja kujutlusvõimet. Üldine viis emotsionaalse kaebuse edastamiseks on narratiiv, lugu, millel on abstraktsed õppetunnid või konkreetne kogemus. Vaidlustaja väärtused, uskumused ja arusaam on kaudsed ja edastatakse avalikkusele ajaloo kaudu.
Patose selgitamine
"Pathos" on kreeka termin "kannatused" või "kogemused", mis viitab sõnumi emotsionaalsele ja kujutlusvõimelisele mõjule publikule. Need, kes väidavad, suudavad sõnumi kaudu muuta publiku otsust või tegevust.
Aristotelese valik
Logod valiti Aristotelese lemmik argumenteerivaks tehnikaks, kuigi igapäevased argumendid sõltuvad suuresti eetost ja patost.