Sisu
Võrkkest on silmade osa, mida valgus kõige rohkem mõjutab (Photos.com/AbleStock.com/Getty Images)
Silmarakud
Silm tõlgendab valgust, mis peegeldab esemeid ja paistab oma suunas. Võrkkest on silmade osa, mida valgus kõige rohkem mõjutab. Õpilase ja iirise taga on see valgustuse kvaliteet. Võrkkest koosneb kümnest erinevast kihist ja sellel on kahte tüüpi valgustundlikke rakke, mis kasutavad valgussignaalide õigeks tõlgendamiseks pigmente. Neid rakke tuntakse kui tüvesid ja koonuseid nende erinevate vormide tõttu.
Elektrilised impulsid
Vardad on väga arvukad ja aitavad valgust nõrkade signaalide vastu võtta, kuid nad ei saa tõlgendada keerulisi mustreid ja ei suuda värvi või detaile kergesti eristada. Seevastu on koonused vähemal arvul, kuid päeva valguses saavad nad koguda erinevaid värve ja sobivad suurepäraselt detailide lugemiseks. Mõlemad teisendavad informatsiooni, mille nad saavad valgusest, elektrilisteks signaalideks. Need signaalid muutuvad pikkaks impulsside ahelaks, mis liigub aju, nagu lõputu kood, mis edastab elutähtsat teavet. Tuginedes saadetavate rakkude ja impulsside liikidele, saavad aju lugeda palju informatsiooni vastuvõetud valguse kohta.
Kuidas aju tõlgendab informatsiooni
Võrkkest on jagatud pooleks, ülalt alla, kahe närvikiududega, millel on erinevad andmed. Vasakpoolne närvikiud kannab silma paremast küljest impulsse ja parem närvikiud kannab informatsiooni vasakult küljelt. See tähendab, et aju peab tõlgendama nelja erinevat elektriliste impulsside komplekti, mida silmad võtavad. Aju loeb seda teavet kahes erinevas valdkonnas. Esimene on visuaalne projektsioon, kus aju moodustab täieliku pildi kõigi signaalidega. Eraldi infokoodid kogutakse suureks, kasutatavaks pildiks. Teine ala, mida nimetatakse visuaalseks assotsiatsiooniks, hakkab kohe kasutama tähendust kõigile nähtavatele asjadele ja eristab objekte ja asju, mis on seal asjadest, mis ei ole, see on visiooni kontseptuaalne külg.