Kuidas kirjutada kriitiline narratiiv

Autor: Christy White
Loomise Kuupäev: 11 Mai 2021
Värskenduse Kuupäev: 1 Juuli 2024
Anonim
Плюшевая Уточка Лалафанфан крючком/ Мастер-класс утка Lalafanfan/Екатерина Клабукова
Videot: Плюшевая Уточка Лалафанфан крючком/ Мастер-класс утка Lalafanfan/Екатерина Клабукова

Sisu

Jutuvestmine on olemas igas kultuuris. See on üks viise, kuidas inimesed püüavad oma ja teiste lugusid rääkida. See on ka viis, kuidas kommunikaator õpetab ja tugevdab seda, mida ta ütleb. Kriitiline narratiiv analüüsib lugusid, selgitades nende komponente ja tõlgendades võimalikke tähendusi. Neid kriitikat saab rakendada igasuguste lugude puhul ja aidata inimestel paremini mõista, mida autor püüab edasi anda.


Juhised

Jutuvestmine on kunst paljudes kultuurides ja kriitiline narratiiv on selle osa (Bränd X Pildid / Bränd X Pildid / Getty Images)
  1. Keskenduge tegelaste tegevusele. Narratiivset kriitikat määravad tähemärgid. Kas tegelase tegevus muudab need ühemõõtmeliseks? Kas tegelased on hästi läbimõeldud ja paljude inimeste emotsioonide variandid? Kas kirjanik või kõneleja on loonud mitte-inimliku iseloomu, nii et lugeja võib oma tegevuse vastu huvi kaotada? Need on mõned küsimused, millele tuleb vastata narratiivi iseloomu kohta. Eesmärgiks on kontrollida kirjaniku perspektiivi ja eesmärki, mis oli iseloomu loomisel meeles.

  2. Töötada narratiivis välja põhjusliku seose perspektiiv. Kas lugu on sündmuste ahel, mis järgib loomulikult, nagu dominoosid murenevad? Põhjuslikkuse puudumise korral uurige seda ka. Kui asjad ajaloos ilmselgelt ei juhtu, siis väita, miks see on narratiivanalüüsis oluline või mitte. Narratiivse kriitika kirjutamine tähendab püüda teada saada, miks asjad ajaloos juhtuvad. Samuti on see võimalus analüüsida ja täpsustada kogu loo tähendust.


  3. Analüüsige publikut, kellele narratiiv on mõeldud. Loodel võib olla rohkem tähendust, kui on selge, kellele nad olid suunatud. Poliitilised sõnavõtud sisaldavad sageli teatavatele sihtrühmadele suunatud narratiive. Lugu tähendus muutub selgemaks siis, kui on ilmne, et autor soovis, et lugu resoneeruks näiteks 1945. ja 1964. aasta vahel sündinud inimeste vahel. Avalik analüüs võib anda ka ülevaate autori taju oma publikust. Kui autor kirjutab näiteks väga emotsionaalset lugu, võib ta näha oma sihtrühma emotsionaalsemalt ja vähem ratsionaalselt oma mõtlemisviisis.

  4. Otsustage selliste vahendite kasutamist nagu iroonia. Sellised lood kasutavad sageli erinevatel tasanditel. Näiteks joonistavad tähemärgid võivad lugeda lugusid, mida lapsed naudivad, samal ajal kui nad oma vanemaid meelitavad.

  5. Korraldage kriitika loogilisteks komponentideks. See tuleneb sellest, kuidas lugu räägitakse ja mis on mõttekas. Mõnikord saab lugu kronoloogiliselt käsitleda, samal ajal kui mõnikord on mõttekam jagada kriitika eraldiseisvateks lõikudeks, mis käsitlevad tegelasi, põhjusliku seose ideid ja publikut. Põhimõtteliselt tuleneb see kirjaniku eelistustest ja võimetest.