Sisu
Koiott ja hunt kuuluvad Canidae sugukonda ja liiki Canis, kuid neil on palju rohkem erinevusi kui sarnasusi. Koiottide arv arenes ja populatsioon kasvas, samas kui hunte kütiti ja nad peaaegu kadusid. Nüüd peetakse seda ohustatud liikiks.
Suurus
Koiott on koonust siirupi otsani keskmiselt 0,90–1,20 m pikk. See on tunduvalt väike võrreldes halli hundiga, kelle pikkus on peaaegu 1,82 m. Koiott on ka õhem kui hall hunt.
Näojoonte
Väikesena on koiott ja hunt oma suuruselt üsna sarnased, kuid koiotit eristab terav koon. Hundi koonul on otsas rohkem ruudukujuline kuju. Teine erinevus on kõrvad: koioti kõrvad on teravad ja huntide ümaramad.
Rahvaarv ja pereüksus
Koiottide populatsioon on palju suurem kui hundil. Kojoodid tulevad tavaliselt kokku paarikaupa, kuigi aeg-ajalt moodustatakse väikesi pakendeid. Põhja-Ameerikas on hunt seadusega kaitstud liik. Pakid moodustatakse tavaliselt neljast kuni seitsmest jäsemest, tavaliselt koosnevad nad alfaisasest ja -naisest ning erinevate raseduste järglastest. Mõne hetke pärast liituvad rühmaga alluvad hundid. Ameerika Ühendriikides on hundide populatsioon umbes 20 000 looma. See arv erineb seaduslikult kütitud koiottide arvust, mis ületab 400 000 looma piiri.
Elupaik ja dieet
Koioteid leidub peaaegu igas USA ja Kanada osariigis, hunte aga ainult Kanadas ja tosinas Ameerika osariigis. Peaaegu väljasurnud punane hunt on leitud ainult Põhja-Carolina osariigis. Hundid on häbelikud olendid, kes väldivad kontakti inimestega, kuid koioteid võib näha teedel ringi kihutamas, tagaaias loomi taga ajamas või golfiradadel hulkumas. Neist said kõigesööjad loomad, kes söövad kõike, mis on saadaval, näiteks puuvilju, köögivilju, prügi ja kui ei, siis lagunevaid loomakorjuseid. Hunt on omakorda loomade kiskja, näiteks hirved, põdrad, piisonid ja põdrad. Kui tingimused on karmid, võib hunt jahti pidada väiksematele loomadele, näiteks närilistele või kohati karudele.