Sisu
Kõrvitsad kuuluvad perekonda Cucurbita. Saak on jagatud kahte kategooriasse: suvised ja talvised kõrvitsad. Need kaks kategooriat erinevad kõrvitsa koristamise aja, selle füüsikaliste omaduste, valmistamise viisi ja säilivuse poolest.
Korista
Üks olulisemaid erinevusi suviste ja talviste kõrvitsate vahel on kõrvitsa koristamisel. Suvised koristatakse enne nende küpsemist. Paljud neist, nagu suvikõrvits, koristatakse siis, kui lill on endiselt olemas. Talviste kõrvitsate küpsemine võtab palju kauem aega. Need on viimased korjatud esemed. Texas Gardneri sõnul võtab tüüpiline talvekõrvits istutamise ja koristamise vahele 80–100 päeva.
Füüsilised omadused
Füüsilised omadused suviste ja talviste kõrvitsate vahel on tugevad. Suvistel on tavaliselt väga õhukesed kestad, mis on söödavad ja kergesti kahjustatavad. Selle seemned on kehas olemas ja söödavad ka toores kujul. Suvise kõrvitsa keha on väga pehme ja kergesti riknev. Talvised haugatused on paksud, mittesöödavad ja kõvad. Talvise kõrvitsa keskel on õõnsad õõnsused, kus asuvad seemned. Tema keha on väga paks.
Ettevalmistus
Suviseid kõrvitsaid saab süüa mitmel erineval viisil.Enamikku neist võib süüa toorelt või kergelt võis praaditult, aurutatult või praetult. Levinud viisid nende serveerimiseks hõlmavad salateid ja võileibu. Mõni neist võib olla täidisega täidetud ja küpsetatud. Talviste kõrvitsate tihe keha nõuab aga rohkem küpsetusaega. Need on tavaliselt röstitud või keedetud. Teine levinud viis nende serveerimiseks on supid.
Ladustamine
Veel üks suur erinevus suviste ja talviste kõrvitsate vahel on see, kui kaua saab iga tüüpi enne kasutamist säilitada. Suvised on kergesti riknevad ja tuleks ära kasutada mõne päeva jooksul pärast koristamist. Talviseid saab kuude kaupa hoida pimedas, kuivas ja külmas keskkonnas. Parimad talvekõrvitsa hoidmise kohad on keldrid või garaažid, kus neid ei kannata liigne kuumus ega külm. Nende hoidmiseks peab tüki vars ikka kõrvitsas olema, muidu võib see väga kuivaks minna.