Sisu
Kristlased tähistavad suurt neljapäeva üle kogu maailma kui päeva, mil Jeesus oma jüngritega viimati enne ristilöömist õhtusöömaaega peeti. Katoliiklased tähistavad seda päeva traditsioonidega, mis on otseselt seotud juudi paasapühaga, ning rituaalidega, mis on osa nende endi veendumusest. Need pühad traditsioonid viiakse läbi perekonna või individuaalselt ja enamik neist ei vaja lisakulutusi ega esemeid.
Mass
Katoliku kirik korraldab suurel neljapäeval ainult ühe missa. Issanda õhtusöömaaja missana tuntakse seda öösel, austades ülestõusmispühi, mis algab sel päeval päikeseloojangul ja tähistab Püha Triduumi algust, kolmepäevast paastupäeva, palveid ja õnnistusi, mis lõpevad pühapäeval. lihavõttepühadest. Ustavad võivad pöörduda tagasi kirikusse, et kummardada Püha Sakramenti. Enne õhtust missat peetakse üks hommikul ainult vaimulike jaoks, mida juhib piiskop ja mis on tuntud kui krismimissa. Sel hetkel õnnistatakse ristimisel ja konfirmatsioonis kasutatavaid õlisid.
Jalgseib
Evangeeliumides on kirjutatud, et Jeesus pesi jüngritel jalgu viimase õhtusöömaaja ajal. Preestrid jätkavad seda traditsiooni katoliku missal, kui pesevad ristimise sümbolina mõnel oma koguduseliikmel jalgu.
Pesach Seder
Mõned katoliku perekonnad otsustavad uuesti luua juudi paasapüha, mida paljud usuvad, et Jeesus pühitses teda enne surma. Peol peaks olema lambaliha, mõru ürte, veini, hapnemata leiba, šaretti, mune, röstsaia, sellerit või soola ja köögiviljadesse kastetud ahjukartuleid. Eine toimub küünlavalgel ja palvetega.
Puhastamine
Jalgade puhastamise ja pesemise traditsioon on seotud ka juutide paasapühade järgimisega. Juudi perekonnad koristasid oma pidu ettevalmistades oma kodusid ja see võis olla „kevadise koristamise“ algus. Pered kaasavad tavaliselt kõik majas viibijad, paludes neil oma toad koristada või majapidamistöödes abiks olla. Seda tava näitab sel ajal ka jalgade pesemine ja kirikutreppide pesemine.