Sisu
Kuna arenenud riigid suurendavad tootmist ja tarbijaturg kasvab ning soojeneb, lähevad aktivistirühmad teistmoodi: jutlustades tarbetu tarbimise vastu, kasvust ilma planeerimiseta ja mäletamata, et keskkond on see, kes kannab liigset reostust. Peamised saastetõrjemeetmed on Greenpeace, WWF ja SOS Mata Atlântica. Need valitsusvälised organisatsioonid on traditsioonilised ja mängivad olulist rolli reostuse vastases võitluses. Lisateave nende kohta.
Valitsusvälised organisatsioonid võitlevad piiramatu tarbimise, reostuse ja keskkonna vastu (violetkaipa / iStock / Getty Images)
Greenpeace
Üks kõige tuntumaid rühmi võitluses reostusega, Greenpeace'i peakorter asub Madalmaades Amsterdamis ja on esindatud enam kui 40 riigis, sealhulgas Brasiilias. Ameerika sisserändajate poolt 1971. aastal Kanadas asutatud organisatsioonis on rohkem kui kolm miljonit töötajat, kellest 40 000 on Brasiilias. Nad on tuntud oma loominguliste ja julgete kampaaniate poolest ning on juba saavutanud mitmeid võitu, metsade hävitamise, kliimamuutuste, siniste vaalade jahipidamise vastases tegevuses. Greenpeace on olnud Brasiilias alates 1992. aastast, kui foorum toimus keskkonnakaitses Rio de Janeiros, Eco-92.
Greenpeace on tuntud julgetest ja loomingulistest kampaaniatest (Hagen Hopkins / Getty Images / Getty Images)
Greenpeace'i projektid
Brasiilias asuvate Greenpeace'i projektide hulgas on ka Amazonase Amiga City programm, tarbijajuhend, millel on loetelu toodetest, mis on valmistatud transgeenidega ja ilma nendeta; kliimakampaania, kliimamuutus. Ülemäärane reostus ja metsade hävitamine mõjutavad kliimat ja suurendavad globaalset temperatuuri, põhjustades selliseid kliimamuutusi nagu tormid, mille tagajärjeks on üleujutused, lumetormid ja liigne soojus.
Greenpeace'i võitluste hulgas on transgeensete kultuuride lõpp (Stockbyte / Stockbyte / Getty Images)SOS Atlandi mets
SOS Mata Atlântica Sihtasutus on valitsusväline organisatsioon, mis loodi 1986. aastal Atlandi metsa kaitseks, nagu nimigi ütleb. Eesmärgiks on säilitada seda tüüpi rahvusliku taimestiku jäänused, säilitades looduslikke ja ajaloolisi pärandeid ning abistades selle piirkonna metsloomi. Ilma loodusliku taimestikuta kasvab reostus. Erasektori valitsusvälist organisatsiooni rahastatakse annetustest, mis pärinevad ettevõtjatest, kes tunnevad ennast põhjuseks, olgu nad siis pangad, toidu- või autotööstus.
SOS Mata Atlântica soovib säilitada seda tüüpi taimestiku jäänuseid (Goodshoot / Goodshoot / Getty Images)
SOS Mata Atlântica projektid
SOS Mata Atlântica fondi peamiste projektide hulka kuuluvad Clickarvore, Itu Park Road, tuleviku mets, Atlandi mets läheb kooli. Projektide kaudu töötab valitsusväline organisatsioon kodakondsusega, julgustades inimesi hoolitsema keskkonna eest ja säilitama loodusvarasid. Clickarvore kaudu töötab SOS Mata Atlântica seemnete annetamisega interneti kaudu. Eesmärk on saavutada kohalikud algatused piirkondade taastamiseks. Tuleviku Metsa jaoks tegutsevad organiseeritud kodanikuühiskond, eraettevõte, maaomanikud ja avalik võim koos metsade taastamise programmis.
VVOde eesmärk on loodusvarade säilitamine (Siri Stafford / Digital Vision / Getty Images)WWF
MTÜ World Wide Fund, tuntud kui WWF, asutati 1960. aastal ja on esindatud enam kui 140 riigis. See algas UNESCO (ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni) esimese peadirektori Sir Julian Huxley reisiga Ida-Aafrikasse, kus ta nägi looduslike elupaikade hävitamist ja paljude loomade valimatut jahti. WWF-i logo on panda karu. Brasiilias keskendub WWF oma tegevused eelkõige Cerrado, Atlandi metsade ja Pantanali piirkondadele.
Mata Atlântica, Pantanal ja Cerrado on WWF-i tegevuspunktid (Jupiterimages / Stockbyte / Getty Images)Maa tund
Üks tema tuntumaid WWF MTÜ algatusi on Earth Hour. Kord aastas, tund, inimesed, ettevõtted ja valitsused on kutsutud hoidma tuled ja kõik kodumasinad ja ettevõtted välja. Earth Houri eesmärk on näidata muret globaalse soojenemise pärast, mis on põhjustanud kliimamuutusi ja polaarsete jääkatete sulamist. Planeet soojendab gaasiheitmete, sealhulgas saasteainete tõttu.
Maa tunnis lülitavad inimesed ja ettevõtted tuled ja seadmed välja (John Howard / Digital Vision / Getty Images)