Sisu
Kui inimene kogeb äärmuslikke emotsioone, näiteks õnne või kurbust, võib tekkida nutmine. Nutmine ise tekib siis, kui aju edastab pisarakanalisse pisarad, mis aitab kehal vähendada stressihormooni taset. Kui inimesed stressi või kurbuse tõttu nutavad, võib selle tegevusega sageli kaasneda peavalu.
Protsess
Stressi või kurbuse tõttu nutmine vabastab kehas teatud tüüpi stressihormoone. Need hormoonid võivad põhjustada muid toimeid, sealhulgas pinget või migreeni.
Pingepeavalud tulenevad ka aju kemikaalide, sealhulgas serotoniini, endorfiinide jt muutustest. Kui need tasemed kõikuvad, käivitab keha mitmesugused reaktsioonid alates nutust kuni lõualuu ja teiste keha lihaste pingutamiseni.
Nagu peavalud, võivad ka hormoonid ja nutust tingitud liigsed pinged kehas põhjustada migreeni, millel on raskemad sümptomid (näiteks iiveldus, pearinglus ja nägemishäired).
Peavaludega seotud nutt
Nutvad peavalud võivad põhjustada järgmisi sümptomeid: tuim valu, surve otsaesisele ja pea ümber, peanaha, kaela ja õlgade hellus ja pinge ning mulje valust maos.
Migreeni eristatakse peavalust, kuna sellega võivad kaasneda eredad valguspunktid, mida nimetatakse "halo" või tõsiseks migreeniks, sageli halvava valuga.
Oluline on märkida, et nutvad peavalu sümptomid ilmnevad ainult siis, kui põhjuseks on stress, depressioon või muud negatiivsed emotsioonid. Õnnega seotud nutmine ei põhjusta lihaspingeid ja negatiivsetest emotsioonidest põhjustatud hormonaalset stimulatsiooni.
Peavalu ennetamine
Nutmine võib olla tervislik viis stressi leevendamiseks, kuid peavalu saab ära hoida kehas pingete piiramisega. Kui tekib nuttepisood, võib sügava hingamine ning kaela ja õlgade venitamine ja venitamine aidata peavalu tekkimist ära hoida.
Kui inimesel tekivad peavaluga kaasnevad sagedased nutuhood, võib see olla märk depressioonist või ärevushäirest. Depressiooni võivad mõjutada ka aju hormoonid, mistõttu on inimesel depressiooni sümptomite ja põhjuste leevendamiseks oluline pöörduda arsti poole.