Sisu
Konnad läbivad embrüonaalse arengu viis põhietappi, alustavad munaraku staadiumist ja seejärel toimuvad viljastamine, koorumine, gastrulatsioon ja neurulatsioon. Viljastamine kuni koorumiseni võib kesta kuni 10 päeva, sõltuvalt konnaliikidest.
Muna
Nagu kõik elusolendid, saavad ka konnad alguse munadest. Munad on kontrakkudest 1,6 triljonit korda suuremad. Enne viljastamist on munarakul tume ülemine pool ja heledat värvi alumine pool. Munad koosnevad pigmentidest, ribosoomidest, tuumast, mitokondritest ja munakollasest.
Viljastamine
Konnad harjutavad välist viljastamist, see tähendab, et isane viljastab munarakke väljaspool emase keha. Mõnel konnamunal tekivad pärast viljastamist nende ümber helehallid ribad. Riba laieneb muna vastasküljele, kuhu on sisestatud seemnerakk. Ribade esinemisviis määrab konna arenemise suuna muna sees. Viljastamise ajal ühinevad sperma ja munarakk diploidses sügoottuumas.
Lõhustumine
Sügoottuum hakkab jagunema mitoosiga - kui üksik tuum jaguneb kaheks identseks tuumaks ja nii edasi. Raku esimene lõhustumine toimub tavaliselt pärast tuuma moodustumist. Lõhe ajal tekib sperma sisestamisel tekkiva halli ribaga risti soon, mis loob kaks rakku.
Seejärel areneb kaherakuline embrüo esimese soonega risti oleva soonega, mis viib embrüo nelja raku moodustamiseni. Rakud jagunevad sel viisil järk-järgult järjest kiiremini ja kiiremini.
Ühel päeval pärast viljastamist on jaotused juba loonud blastula, mis on õõnes rakukera. Blastotsell on vedelikuga täidetud õõnsus, mis moodustub blastula keskele.
Gastrulatsioon
Gastrulatsioon algab siis, kui embrüo rakud surutakse mööda piirkonda, kus hall riba asus. Surve loob ava, mida nimetatakse blastospooriks ja mis hiljem saab pärakuks ning rakud moodustavad kokku nn Spemanni korraldaja, millest hiljem saab notohord. Notokord on selgroo algstaadium.
Gastrulatsiooni käigus moodustub ka kolm idukihti: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Neurulatsiooni ajal hakkavad mikroobid moodustama elutähtsaid organeid.
Ektoderm moodustab lõpuks naha, aju, seljaaju ja kõik muud neuronid ja sensoorsed retseptorid; notokordi mesodermist saavad lihased, veri, luud ja suguelundid ning endodermist soolestiku, maksa, pankrease, kopsu, põie, harknääre ning kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärmete sisemine vooder.
Neurulatsioon
Konna embrüod hakkavad neurulatsiooni ajal arenema kolmes suuremas etapis. Neurulatsioon tekitab kesknärvisüsteemi varases staadiumis moodustunud närvitorud.
Samuti moodustub närvihari ja kipub närvitoru pinnalt eemalduma. Liikumine põhjustab rakkude jagunemist kõige erinevamateks tüüpideks, mis viib elundite kasvu.
Viimane samm, mis juhtub neurulatsiooni ajal, on epiduraal, mis kasvab mööda närvitoru.