Sisu
Taiga on ökosüsteem ehk bioom, millel on märkimisväärne osalus Kanadas ning Põhja-Aasia ja Euroopa piirkondades. Taiga on maailma suurim bioom ja hõlmab peamiselt okaspuid, mis on valmistatud okastest ja muutuvad roheliseks aastaringselt. Taiga bioom on tuntud ka boreaalse metsana.
Temperatuur
Taigas on väga külm kliima, talvetemperatuur ulatub -54 ° C-ni. Suvine temperatuur ulatub 21 ° C-ni. Taigas sajab keskmiselt 30–84 cm aastas. Hoolimata külmadest temperatuuridest on lund haruldane ja kõige rohkem sademeid sajab suvisel ajal vihma kujul. Taiga ökosüsteeme leidub põhjapoolsetes kohtades, kus Maa kalle tagab talvel pikki öid ja lühikesi päevi.
Puud ja taimed
Taigapiirkonnad koosnevad peamiselt igihaljastest puudest. Need puud on põhjapoolse kliima ületamiseks välja töötanud mitu meetodit. Igihaljatel puudel on lehtede asemel nõelad, mis aitab talvel neid soojana hoida. Taigas on tavalised põletused ja okaspuudel on tekkinud paksud tulekindlad tüved. Enamikul teistel taimedel on sellistes tingimustes raske ellu jääda, kuid samblad ja samblikud arenevad.
Loomad
Tundras elavad loomad on arenenud karmidest talvetingimustest üle saamiseks või nende vältimiseks. Mõni, nagu hallkaru, veedab sügise tohututes kogustes toitu süües, et pikkadel talvedel talveuneks valmistuda. Teised loomad, nagu ilves ja punane rebane, oskavad näriliste varjatud elupaiku küttida. Enamikul neist loomadest on paksud nahakihid, mis kaitsevad neid külma eest. Suvel nakatavad taigasse putukad ja linnud, sealhulgas kaljukotkas, rändavad pidupäevaks põhja poole.
Muud faktid
Aasta külm temperatuur tähendab, et orgaaniline materjal laguneb taigas väga aeglaselt. Surnud taimsed materjalid katavad mulda, andes sellele käsnja tekstuuri. See muudab ka mulla toitainevaeseks. Boreaalsed metsad kipuvad olema väga pimedad, kuna tihe võras laseb maapinnale jõuda väga vähe valgust. Mõnes maailma osas on metsaraie seadnud selle biomi ning selle taimed ja loomad ohtu.